Kuidas vältida sensori plaastrist põhjustatud nahaärritust või -tundlikkust?

Alltoodud soovitused, nahabarjäärid ja professionaalsed näpunäited võivad teid aidata. Pidage meeles, et see, mis sobib ühele inimesele, ei pruugi sobida kõigile. Võimalik, et peate koos oma tervishoiutöötaja abiga proovima mitut erinevat toodet või meetodit, et välja selgitada, millised variandid teie jaoks kõige paremini sobivad.
Üldised soovitused*
  • Puhastage nahk õlivaba antimikroobse seebiga ja kuivatage hoolikalt1,2 Rasusele nahale on soovitatav teha õrn koorimine2
  • Vajadusel eemaldage nahakarvad kuiva žiletiga3
  • Ärge kasutage sensori paigalduskohas niisutavat kreemi ega õli
  • Ärge sisestage sensorit kohe pärast dušši või vanni ja ärge tehke seda auruses vannitoas – vähendage niiskust fööniga või kandke peale kuivas keskkonnas2
  • Tahke või pihustatav (lõhnatu) antiperspirant võib aidata higistamisele kalduva naha puhul. Joonistage antiperspirandiga nahale tühi ovaal, oodake 10–15 minutit. Sisestage sensor ovaali keskele puhtale nahale.1,2
Kaitsekiled*
  • Kaitsekiled võivad aidata vältida plaastritest tulenevat kerget nahaärritust4
  • Moodustage kaitsekilega nahale tühi ovaal ja sisestage sensor ovaali keskele puhtale nahale. Enne sensori paigaldamist laske kaitsekilel täielikult kuivada1,4
  • Võib kanda ühe kihina või pärast esimese kihi kuivamist lisada ka teise
  • Kaitsekiled võivad ise ärritust tekitada ega pruugi takistada allergeenide tungimist nahasse Kaitseplaastrid ja -sidemed*
  • Kasutage kaitseplaastreid ja -sidemeid ainult siis, kui teile kaitsekile ei sobinud
  • Dexcom ei ole kaitseplaastrite ja -sidemete kasutamist testinud. Arutage oma tervishoiutöötajaga kaitseplaastrite ja -sidemete kasutamist. Kaitsena kasutamisel tuleb plaastrid/sidemed asetada sensori plaastri alla1,5,6
  • Asetage need nahale enne sensori plaastrit
  • Lõigake plaastri/sideme keskele tühi ovaal ja paigaldage sensor ovaali keskele puhtale nahale
*Messer, L., & Beatson, C., Preserving Skin Integrity with Chronic Device Use in Diabetes. Technology & Therapeutics Volume 20, Supplement 2, 2018.
† Kamann, S., Heinemann, L., & Oppel, E., Usage of Hydrocolloid-Based Plasters in Patients Who Have Developed Allergic Contact Dermatitis to Isobornyl Acrylate While Using Continuous Glucose Monitoring Systems. Journal of Diabetes Science and Technology, 2019.
‡ Paret, M., Barash, G. & Rachmiel, M. “Out of the box” solution for skin problems due to glucose-monitoring technology in youth with type 1 diabetes: real-life experience with fluticasone spray. Acta Diabetol 57, 419–424 (2020).
1. Ives B, Sikes K, Urban A, et al.: Practical aspects of realtime continuous glucose monitors: the experience of the Yale Children’s Diabetes Program. Diabetes Educ 2010;36: 53–62.
2. Chase HP, Messer L: Understanding Insulin Pumps and Continuous Glucose Monitors. 3rd ed. Denver: Children’s Diabetes Research Foundation, 2016.
3. Karlin AW, Ly TT, Pyle L, et al.: Duration of infusion set survival in lipohypertrophy versus nonlipohypertrophied tissue in patients with type 1 diabetes. Diabetes Technol Ther 2016;18:429–435.
4. McNichol L, Lund C, Rosen T, Gray M: Medical adhesives and patient safety: State of the science: consensus statements for the assessment, prevention, and treatment of adhesive related skin injuries. J Wound Ostomy Continence Nurs 2013;40:365–380; quiz E361–E362.
5. Englert K, Ruedy K, Coffey J, et al.: Skin and adhesive issues with continuous glucose monitors: a sticky situation. J Diabetes Sci Technol 2014;8:745–751. a Used within institution or support in public commentary, online articles, diabetes blogs, social media.

MAT-0358 Rev001

LBL020901 Rev002

MAT-0358 Rev001

© 2024 Dexcom, Inc. Kõik õigused on kaitstud.

EE lipp

EE